- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,01%261,76
- OMX Riga−1,1%872,07
- OMX Tallinn0,01%1 684,18
- OMX Vilnius−0,16%1 010,5
- S&P 500−0,13%5 738,17
- DOW 300,33%42 313
- Nasdaq −0,39%18 119,59
- FTSE 1000,43%8 320,76
- Nikkei 2252,32%39 829,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,26
- OMX Baltic−0,01%261,76
- OMX Riga−1,1%872,07
- OMX Tallinn0,01%1 684,18
- OMX Vilnius−0,16%1 010,5
- S&P 500−0,13%5 738,17
- DOW 300,33%42 313
- Nasdaq −0,39%18 119,59
- FTSE 1000,43%8 320,76
- Nikkei 2252,32%39 829,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha kidub madratsi all ja pangakontol
Investeerimises on eestimaalane äärmiselt passiivne. Põhjus on ammu ja hästi teada: pärast püsikulude mahaarvamist ei jää kätte raha, mida paigutada näiteks aktsiatesse.
Samal ajal on paljud rahanduseksperdid veendunud, et ka keskmist palka saades on võimalik investeerida. Swedbanki uuring näitas, et säästud on olemas 83% Eesti elanikkonnast. Kõige populaarsem viis on säästude hoidmine arveldusarvel (nii teeb 76% vastanutest).
Teisel kohal on teine pensionisammas (39%), kolmandale kohale tuli sularaha hoidmine kodus (23%). Suhteliselt populaarsed (13%) on tähtajalised hoiused, kuid hetkel on pankade pakutav protsent ülimadal - alla 1%, mis arvestades inflatsiooni teeb sellise rahapaigutuse lausa kahjumlikuks.
Uuringu autorid märgivad, et keerulisemad investeerimisinstrumendid nagu investeerimine aktsiatesse, võlakirjadesse, fondidesse ei ole Eesti elanike seas eriti populaarsed.
Kuigi tänu pensionisüsteemile on 40% Eesti elanikest kaudsed aktsiaomanikud, on investor Mikk Talpsepa sõnul otse väärtpaberitesse investeerivate inimeste osa 3% ning selle näitajaga jääme me arenenud riikidest maha. Soomes on vastav number 15%, Rootsis 20%, USAs 21% ja Kanadas 37%.
Kommentaar
Alustage varem
Ege Metsand, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht
Pangad on loonud investeerimistooteid, mis annavad võimaluse regulaarseks investeerimiseks ega nõua suuri summasid. Peamine soovitus on alustada varakult ja investeerida regulaarselt. Sel juhul kasvavad isegi väiksed summad aja jooksul märkimisväärseks.
Võtame näiteks keskmise brutopalga, mis on ligi 1000 eurot kuus ja mis on netopalgas 788 eurot. Kui sellest summast iga kuu 10% säästa, teeb see 79 eurot kuus vaba raha investeeringuteks. Näiteks kui investeerida iga kuu 50 eurot 4% tootlusega, mis on suhteliselt tagasihoidlik tulemus, siis 25aastaselt alustades saab inimese investeeringu väärtuseks pensioniajaks (65 aastat) 59 000 eurot.
Alustades 10 aastat hiljem ehk 35aastaselt on investeeringu väärtus 65. eluaastaks 35 000 eurot, mis on 40% väiksem.
Investeerimisega on alati mõistlik alustada kolmandast pensionisambast, kuna see annab maksusoodustust. Paigutades kolmanda samba pensionifondidesse kuni 15% aasta brutopalgast (maksimaalselt 6000 eurot), saab järgmisel aastal summalt tulumaksu tagasi, mistõttu investeeringu reaalne tootlus suureneb.
Järgmine valik on pankade koostatud fondide mudelportfellid või fondifondid. Kuna fondidesse investeerimisel tuleks tagada, et portfell oleks hajutatud regioonide ja varaklasside vahel ning aktsia- ja võlakirjafondide osakaal vastaks investori ajahorisondile ning riskitaluvusele, siis pole soovitatav eraldi suvaliselt valitud üksikfondidesse investeerida. Selleks, et tagada optimaalne portfelli riski ja tulu suhe, tuleb kasutada panga kokku pandud mudelportfelli või fondifondi, mis sobib konkreetse inimese riskitaluvuse ning investeerimiseesmärkidega.
Raha ei ole
Eestlaste tagasihoidlikku investeerimisaktiivsust põhjustab raha puudus, eriti sellise raha, mida investeerida ja kasvatada. "Aktsiatesse ja fondidesse investeerimiseks peavad inimesel olema küllaltki suured säästud, kuna aga Eesti elanikel jäävad need säästud väikseks, ei ole mõtet paigutada perekonna ainsat raha kuskile investeerimisfondi," usub Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu. Vähene on ka inimeste teadlikkus investeerimisvõimalustest.
Kuid paljud eksperdid usuvad, et isegi keskmise brutopalgaga on võimalik raha kasvatada. Ka inimesel, kelle brutosissetulek on 1000 eurot kuus, on võimalik säästa.
Spetsialistid rõhutavad, et enne, kui hakata raha kuskile paigutama, tuleb luua "ohutuspadi", st koguda ettenägematuteks olukordadeks, näiteks töökaotus, varu, mis võrduks umbes 3-6 kuu palgaga. Reeglina jätavad säästude kogumisega tegelevad inimesed tagavaraks umbes 10% oma palgast. Tõsi küll, selle summa suurus sõltub igaühe finantskohustustest.
DNB Panga jaepanganduse kliendikeskuse juhi Veiko Sepa sõnul on säästa keeruline, kui finantskohustused ületavad 50% sissetulekust. Seetõttu jälgivad ka pangad laenu andmisel, et igakuised finantskohustused moodustaksid inimese sissetulekust vähem kui poole. Ainult vajaliku puhvri olemasolul võib mõelda raha kogumisest investeerimise eesmärgil.
"Minu tegevusplaan oleks lihtne: tõsta säästuprotsenti 20-le, maksa tagasi kõrge intressiga laenud, kogu kolme kuu kulutustele vastav rahatagavara hoiusele, alusta säästmist fonditoodetega," soovitab LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Tema sõnul sobivad keskmise sissetulekuga inimestele hajutatud riskidega investeerimisfondid, kuid sellised, mille tootluse protsent ületab pikaajalises perspektiivis inflatsiooni. Sellisel juhul oleks hoiuse minimaalne tähtaeg kolm aastat.
Alustage vähesest
"Kui tegemist on rahaga, mida soovitakse kasvatada, ja ollakse valmis seda pikemalt paigutama, siis alustaksin investeerimist ilmselt ühisrahastusplatvormidest nagu Bondora, Omaraha, MoneyZen, Investly ja EstateGuru. Sealt järgmine samm on dividende maksvad aktsiad (Tallinna Vesi, Kaubamaja, Merko) ja sealt omakorda edasi kinnisvara ja indeksfondid," pakub investor Jaak Roosaare oma strateegiat.
Mõni ekspert on aga veendunud, et muud rahapaigutamise võimalused peale traditsioonilise pangakonto ei ole n-ö keskmisele inimesele kättesaadavad. Näiteks Veiko Sepp usub, et väikese või keskmise sissetulekuga inimese jaoks on kõige parem vana hea kogumishoius.
Erinevalt enamikust küsitletud ekspertidest on investor Rene Ilves arvamusel, et praegu puuduvad meil head investeerimisvõimalused. Ilves on veendunud, et paljudel on tekkinud vaba raha ning seetõttu on investeerimiskõlblike aktivate hind kasvanud liiga suureks.
"Täna ei ole häid investeerimisvõimalusi, sest paljudel on tekkinud vaba raha ja kõige vähegi investeerimiskõlbliku hind on tõusnud liiga kõrgele. Olukord on täielik kontrast aastatega 2009-2010, mil keegi ei soovinud investeerida, aga võimalusi oli palju. Investeerida soovija peaks valima ka aega, millal investeerida. Uisapäisa kampaania korras investeerimine lõpeb tavaliselt teadagi kuidas. Kui ikka on väga suur soov midagi vaba rahaga teha, siis soovitan võlad ära maksta," ütles Ilves.
Seotud lood
Paljud Eesti elanikud eelistavad hoida raha kas arvelduskontol või madratsi all. Investor Mikk Talpsepp selgitab aga, et 35 aastaga võib koguda 150 000 eurot.
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Nurm ja Siimann avaldasid, kui palju raha paistab üldse lootust tagasi saada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele